Emotsionaalne söömine 22. veebr

Üks väga levinud teemasid on emotsionaalne söömine ja ülesöömine. Eks nad käivadki käsikäes.

Emotsionaalne söömine on nähtus, kus inimene tarbib toitu mitte füüsilise nälja tõttu, vaid emotsioonide või psühholoogiliste vajaduste rahuldamiseks. See võib olla seotud erinevate emotsioonidega, nagu stress, ärevus, kurbus või ka igavus. Paljud inimesed pöörduvad toidu poole, et leida sellest lohutust, leevendada
emotsionaalseid pingeid ning täita tühimikku oma elus. Arvatakse, et see ajutine nauding pakub lõõgastust ning siis on mure kadunud. Aga kahjuks nii see pole, kuna sellega ainult lükatakse probleemi lahendamist edasi,
sügavamale enda sisse. Ükshetk tuleb sellega nagunii tegeleda. Vastasel juhul võib see sama pinge, mure või probleem hakata tekitama erinevaid tervisehädasid.

Kes meist siis ei teaks lapsepõlvest sellist olukorda, kui saime kas haiget või oli muul moel pinge – „võta lapseke suhkruvett, see rahustab“ või „tule võta kommi, küll siis läheb üle“ jne. See, aga kõik suurendab seda riski, et ka täiskasvanuna hakkame samamoodi käituma – nii kui saame kas haiget või on pingeline olukord, siis haarame kohe magusa (või muu söögi) järele. Kes meist poleks ennast tabanud magusa üledoosist näiteks
eksamiperioodi ajal või lahkumineku ajal või hoopis mõne muu suure või elumuutva sündmuse ajel.

Minu kogemused näitavad, et on kahte tüüpi inimesi – need kes hakkavad stressist sööma või siis vastupidi – ei söö stressiga üldse. Tavaliselt aga inimesed hakkavad stressist liigselt sööma.

Miks me siis sööme stressis olles? Söögiga me matame oma emotsioone ja tundeid, mida me ei taha tunda.
Alateadvus ütleb meile, et neid ei ole hea tunda, sest need teevad haiget. Milles on ju täielik õigus! Aga….kui me neid läbi ei tunne kehaliselt ega ka mentaalselt ja ei vaata neile otsa, siis hakkamegi ennast vaigistama ja
rahustama erinevate tegevustega – söömine, joomine, suitsetamine või muu sõltuvustegevus.

On ka selliseid inimesi, kes jaotavad stressiallikad kaheks (või lausa mitmeks) ning osadel puhkudel just söövad liigselt, teisel puhul aga ei suuda midagi süüa. No näiteks – suhtealaste probleemidega ei suuda midagi süüa, kuid näiteks eksamiärevuse korral on emotsionaalne söömine laes.

Emotsionaalse söömise tagajärjed võivad olla mitmetahulised. Üheks peamiseks mureks on kehakaalu suurenemine, eriti just vöökoha suurenemine, mis näitab allasurutud tunnete ja stressi osakaalu elus. Selle kõigega siis ka seonduvad terviseprobleemid, nagu südamehaigused, diabeet ja liigeseprobleemid.

Samuti võib inimesel tekkida ka nõiaring, kus inimene sööb üle emotsionaalsel põhjusel, kogeb seejärel
süütunnet või häbi oma söömise pärast ning see omakorda võib suurendada emotsionaalset stressi ja käivitada uue emotsionaalse söömise episoodi.

Teadvusta oma emotsioone: Jälgi, mis tunne see on sinu sees, mis sind sööma sunnib. Kas selleks on ikka füüsilise keha nälg ehk siis kas tõesti on kõht tühi või on söömise põhjuseks mingi häiriv asi, mis sul elus
parasjagu toimub.

Leia alternatiivseid stressimaandamismeetodeid: mediteeri, tee hingamisharjutusi, mine jalutama, tantsi või mine rattaga sõitma. Või mine lihtsalt loodusesse!

Toitu teadlikult: planeeri oma söömist ja söögikordi ning hoia veresuhkur stabiilsena, siis ei teki nii kergelt ülesöömise ohtusid. Hoidu ka ekstreemsetest dieetidest, kuna need võivad pikemaajaliselt hoopis suurendada näljatunnet ja ülesöömise hoogusid.

Julge küsida abi: Kui leiad, et emotsionaalne söömine mõjutab su elukvaliteeti, siis ära pelga küsida nõu
asjatundjatelt. Nii psühholoog kui toitumisterapeut ilmselt saab sulle olla suureks abiks aitamaks kaardistada su muret ning aidata leida just sulle sobivad lahendused. Oluline aga on astuda ise see esimene samm ja küsida nõu ning võtta vastu abikäsi!