Kui palju me oleme kuulnud, et „sööge rohkem kala“; „sööge kala vähemalt 3 korda nädalas“; „kalas on meie
kehale asendamatud oomega-3 rasvhapped“ jne.
Jah, see kõik on tõsi! Paraku me tavainimestena sööme iganädalaselt LIIGA VÄHE rasvast kala! Tõsi see on, et just rasvast kala võiksime palju rohkem süüa. Olgu selleks kalaks siis kas lõhe, forell, heeringas või angerjas.
Kõige lihtsam on poest saada kätte heeringat. Heeringa pakil aga peaks jälgima, kas sinna on lisatud ka
lisaaineid. Eriti armastatakse sinna panna lisaks E-621 maitsetugevdajat, mis aga pole üldse vajalik meie kehale ega ka vaimule. Kui aga ostad toorest heeringat, siis see võimalus jääb ära. Kui aga osta õlis heeringat, siis
paraku on neid tooteid vähe, milles seda lisatud pole. Mõned siiski on, tasub lugeda pakendil kirjeldust 😊
Kui aga süüa toorest lõhe või forelli, siis nendes e-aineid pole. Jah, on palju diskuteeritud teemal kalad ja nende kasvatamine ning sööt, millega neid söödetakse. Lisaks on ka mered saastunud, et ega sealt ka PÄRIS puhast asja enam ei saa. Küll aga on ka tõsi see, et raskvase kala kasulikkus on sellest kõigest suurem, sest ainult
rasvases kalas on just need rasvhapped – EPA ja DHA – mida meie keha ise ei tooda. Seega, kala, ja just
rasvase kala söömine on igati kasulik ja õigustatud. Lisaks on ka maitsenauding kindlustatud! Juhul, kui sa just vegan pole 😊 Siis on teised nõuanded sinna 😊
Rasvast kala ei tasu karta ainult sellepärast, et seal on sõna RASV sees. Rasval ja rasval on suur vahe! Süüa tuleb häid rasvu, milleks siis üks neist on just see, mida saame rasvasemast kalast.
Omega 3 rasvhapped toetavad meie kehades erinevaid funktsioone. Üheks neist on kindlasti ka meie vaimne tervis ja emotsionaalne tasakaal.
Forell võib olla vaimse tervise seisukohast mitmel viisil kasulik. Allpool on toodud mõned viisid, kuidas forelli
tarbimine võib avaldada positiivset mõju vaimsele tervisele:
· Forell ja lõhe on rikkad omega-3 rasvhapete allikad, eriti eikosapentaeenhape (EPA) ja
dokosaheksaeenhape (DHA). Need rasvhapped on olulised närvisüsteemi normaalseks toimimiseks ning neil on põletikuvastased omadused, mis võivad aidata vähendada stressi ja ärevust.
· Omega-3 rasvhapped võivad mõjutada neurotransmitterite tootmist ja vabanemist ajus. Näiteks võivad need aidata suurendada serotoniini taset, mis on seotud meeleolu reguleerimisega ning mis jällegi võib aidata leevendada depressiooni ja ärevust.
- Forell ning lõhe sisaldavad antioksüdante, mis aitavad kaitsta ajurakke oksüdatiivse stressi eest. Oksüdatiivne stress võib olla seotud mitmete vaimse tervise probleemidega, sealhulgas depressiooni ja neurodegeneratiivsete haigustega.
- Forell ja lõhe on head B-vitamiinide, eriti B6 ja B12 allikad. Need vitamiinid on olulised närvisüsteemi tervisele ja võivad aidata reguleerida meeleolu ning vähendada väsimust ja stressi.
- Forell ja ka lõhe pakuvad kvaliteetset valku, mis on oluline aminohapete allikas. Aminohapped on vajalikud neurotransmitterite tootmiseks, mis mõjutavad otseselt meeleolu ja vaimset tervist.
- Forell ja lõhe sisaldavad joodi, mis on vajalik kilpnäärme normaalseks funktsioneerimiseks. Kilpnäärme tasakaal on omakorda seotud energiataseme ja meeleolu reguleerimisega.
Üks võimalus väga lihtsalt ja kiirelt valmistada forelli või lõhe on selline:
Osta poest kas forelli või lõhe filee ning puhasta see vajadusel luudest. Aseta filee ahjupannile. Seejärel
maitsesta vähese soola, pipra ning rohkete maitseürtidega (nt. vahemere ürdisegu). Pigista kalafileele ka
sidrunimahla. Küpseta 170 kraadises ahjus umbes 20 minutit (küpsetamise aeg sõltub kalafilee suurusest).
Minule meeldib sellist kalafileed serveerida keedetud (või aurutatud) kartuliga ning külma kastmega (majonees, hapukurk, kurgivedelik) ning loomulikult värske salatiga (nt. spinat, paprika, tomat, külmpressitud oliiviõliga segatuna).
Imelist kalapäeva! On ju neljapäev – kalapäev 😊
Kommentaarid puuduvad