Tšiiaseemned on pisikesed mustad seemned mis pärinevad õlisalveist (Salvia hispanica).
Tšiiaseemnete ajalugu ulatub ligi 6000 aasta taha. Tšiiaseemned olid koos maisi, ubade ja amarandiga peamisteks põllukultuurideks Mehhiko aladel.
Aegu tagasi olid tšiiaseemned väga oluliseks toiduks Maiadele ja Asteekidele. Nad pressisid seemnetest õli, millest nad valmistasid veega segades jooki. Nad kasutasid tšiiaseemneid erinevate haiguste puhul nagu külmetuste ja kurguvalude puhul, samuti ka haavade ravimiseks ning kõhuprobleemide ja prostataprobleemide ravimisel. Iidses Maiade keeles „chia” tähendab „jõudu”
Tänapäeva maailmas on tšiiaseemned alles hiljuti saanud supertoiduaine kuulsuse. Vaatamata nende suurusele on tšiiaseemned üks maailma toitainerikkamaid toite maailmas. Nendes on palju kiudaineid, valku- sisaldades kõiki asendamatuid aminohappeid, üle 60% rasvadest on oomega 3 rasvhappeid ning neis on ka palju erinevaid mikrotoitaineid. 100 grammi seemneid annab rohkem kui päevase vajaduse jagu fosforit, vaske, mangaani, seleeni, magneesiumit ning B3-vitamiini. Palju leidub neis ka kaltsiumit, rauda ning tsinki. Vitamiinidest võib veel välja tuua A-vitamiini ja B-grupi vitamiinide rohkust. Tšiiaseemned on ka antioksüdantide rikkad. Antioksüdandid võitlevad vabade radikaalide tootmise vastu. Vabad radikaalid aga võivad kahjustada rakumolekule ning aidata kaasa erinevate haiguste tekkele. Antioksüdante vajab meie keha igapäevaselt!
Tšiiaseemnetes on rohkelt veeslahustuvaid kiudaineid, mis aitavad soolte tegevusele kaasa ning ühtlasi ka aitavad alandada kolesteroolitaset. Tšiiaseemned sobivad hästi ka kaalulangetajale kuna aitavad hoida veresuhkrutaset tasakaalus, mis omakorda pärsib magusaisu teket. Kuna tšiiaseemned sisaldavad rohkelt erinevaid mineraalaineid, vitamiine ja ka kasulike rasvu, siis võiksime lisada neid oma menüüsse lausa mitmel toidukorral päevas.
Tšiiaseemnetel on unikaalne omadus muutuda veega kokkupuutes geeljaks. Tänu sellele saab neist valmistada edukalt pudingit, lisada moosidesse keetmise järgselt paksedamise eesmärgil või kookides kasutada siduva massina muna asemel. Samuti sobivad tšiiaseemened väga hästi ka hommikupudru sisse või smuutidesse. Kuna tšiiaseemned on oomega-3 rasvhapete rikkad, siis ei soovitata neid kuumutada üle 160 kraadi.
Tšiiaseemneid pole soovitatav anda toorelt ilma leotamata alla aastastele lastele, kuna seemned võivad jääda kurku kinni ning vett peale juues võivad ohtlikult paisuda ja tekitada lämbumise ohtu. Sama kehtib ka täiskasvanute kohta.
Liialdada ei tohiks millegiga, isegi kõike parema supertoiduga, kuna vastasel juhul kasu võib muutuda hoopiski kahjuks. Toon välja mõned ohud:
· Liigne kiudaine sisaldus toidus võib hoopiski halvasti mõjuda takistades organismil mineraalainete omastamist.
· Tasuks teada ka seda milliste ravimitega koos ei soovitata tšiiaseemneid tarvitada. Näiteks liigne tšiiaseemnete tarvitamine diabeetikutel võib hoopiski veresuhkrutaset liialt langetada. Kuigi, enamus juhtudel on leitud, et tšiiaseemnete söömine just tasakaalustab veresuhkrutaset, tänu rohkele kiudaine sisaldusele.
· On leitud ka tšiiaseemene efektiivsust vererõhu langetamisel, kuna neis on palju oomega-3 rasvhappeid.
· Nagu esineb allergiaid ka muude toitude osas, siis nii ka tšiiaseemnetega – on inimesi, kes võivad olla neile allergilised. Tšiiaseemene allergiad on küll haruldased, kuid neid on tuvastatud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tšiiaseemned on superhea toiduaine, mis on rikas erinevate mineraalainete, antioksüdantide, asendamatute aminohapete, oomega-3 rasvhapete ning mõnede vitamiinide poolest. Kindlasti võiksime igapäevaselt tšiiaseemned oma menüüsse lülitada. Mõõdukus oligi alati märksõna, kõiges ja kõigis!
Kasutatud materjal:
„Toiduainete tervistav toime. Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise alused 2.osa” Annely Soots
https://www.healthline.com/nutrition/foods/chia-seeds#downsides
https://www.healthline.com/nutrition/11-proven-health-benefits-of-chia-seeds
https://www.healthline.com/nutrition/chia-seeds-side-effects#section6
Kommentaarid puuduvad