Keha ei peaks pidama ühtegi toiduainet võõraks

Artikkel pärineb Via Naturale kodulehelt www.vianaturale.ee

Sagedasemad toiduainete talumatusega kaasnevad probleemid on igasugused tundmatu etioloogiaga kroonilised haigused, liigesepõletikud, diabeet, kilpnäärme põletik, gastrointestinaalhäired (Crohni tõbi, tsöliaakiahaigus ja ärritatud soole sündroom), naha probleemid (atoopiline ekseem, akne ja psoriaas), migreenid ja kroonilised peavalud, psüühilised häired, depressioon, ülekaalulisus, kõrgvererõhutõbi, fibromüalgia, kõrge kolesterooli tase, podagra jne.

Sageli ei teata, et niisuguste tervisehäirete tegelik põhjus võib peituda toiduainete talumatuses ja süvendatakse neid haigusi veelgi, üritades neid ravida näiteks antibiootikumidega, kortikosteroididega, immunosupressantidega või seedekulgla kirurgiliste operatsioonidega.

Toidutalumatust võib esineda mitmel erineval moel, seepärast ei ole sellele lihtne jälile saada ja teste selle määramiseks on mitmeid, mis teeb selles valdkonnas orienteerumise keerulisemaks. Toidutalumatuse testid määravad enamasti immunoloogilist vastust, mida puudulikult lõhustatud või sooleseina suurest läbilaskvusest tingitud toiduained inimkehas võõrkehadena esile kutsuvad. Määratakse antikehi (IgG) või leukotsüütide reaktsiooni. Viimast saab määrata Cytotestiga, milles vaadeldakse mikroskoobi all leukotsüüte ja erütrotsüüte. Talumatus esineb, kui leukotsüüdid on muundunud, nende membraanid kahjustunud või purunenud.

Toiduainete talumatus ERINEB TOIDUALLERGIAST ja seda ei saa määrata tavaliste allergiatestidega.

Toiduallaergia ja toidu talumatus ei ole üks ja seesama asi. Toidutalumatuse testid on saanud kriitika ja vastuväidete osaliseks just seetõttu, et nendega on testitud allergilisi isikuid ja pole saadud kinnitust nende kindlalt olemasolevale toiduallergiale. Selliseid vastuväiteid leiate te internetist hulgaliselt. See test ei näita tõesti allergiat. Allergia määramiseks on olemas allergiatestid. Ja vastupidi, kui isikul on tuvastatud talumatus, siis seda ei kinnita allergiatestid.

Allergia on organismi ülitundlikkus mingi aine suhtes. Allergia sümptomid tekivad koheselt peale toiduaine tarbimist, ning need on seotud vaid üht liiki antikehade – E-immunoglobuliinide ehk IgE antikehade tootmisega B-lümfotsüütide poolt. Lisaks sellele vabastatakse allergilise reaktsiooni käigus ka allergilisi nähte esilekutsuvaid spetsiifilisi aineid (eeskätt histamiini) ning tekib eosinofiilide (üht liiki vere valgeliblede) migratsioon põletikukoldesse.

Toidutalumatusest räägime siis, kui ei toimu IgE antikehade tootmist, kui reaktsioonid mittetalutavale toidule on aeglased ja kroonilised. Vaevused ei ole seotud koheselt toidu manustamisega, need ilmnevad kuni 72 tundi pärast seda. Sümptomid ja vaevused võivad hõlmata keha mistahes organsüsteemi.

Tänapäeval arvatakse ka seda, et allergiaprobleemide sagenemine tuleneb tegelikult toidutalumatusest. Toidutalumatuse tagajärjed inimkehale ilmnevad pika aja jooksul. Neid ei tajuta koheselt, kuid nad tugevnevad vähehaaval mittetalutava toiduaine igapäevase söömise tagajärjel tekkiva toksiinide kuhjumise tõttu ning võivad lõpuks muutuda tõsiseks, eeskätt põletikuga kulgevaks haiguseks. On isegi väidetud, et peaaegu kõikide põletikuliste haiguste (nagu näiteks farüngiit, kurgumandlite põletik, bronhiit, nn külmetushaigused, kõrvapõletikud jne.) tekkes võib olulist osa etendada mõne toiduaine talumatus. Tuleb aga rõhutada, et haiguste põhjustajaks pole kunagi mingi konkreetne toiduaine kui niisugune, haigusi võib põhjustada vaid selle toiduaine talumatus konkreetse isiku poolt.

Toiduallergia ja selle diagnoosimine

Allergiline reaktsioon on kiire ja sümptomid tekivad vahetult pärast toiduaine tarbimist umbes tunni jooksul. Allergia diagnoosimiseks kasutatakse nahateste, aga ka IgE immuunoglobuliinide ehk antikehade määramist veres. Sensibiliseerumist (tundlikuks muutumist) mingi allergeeni suhtes väljendab spetsiaalselt selle aine vastaste IgE antikehade sisalduse tõus organismis. Hindamiseks saab kasutada mitmeid inhaleeritavate ja toiduallergeenide sõeluuringuks mõeldud paneelide (segude), üksikallergeenide ning allergeenide komponentide vastaste IgE antikehade määramist.

Toidutalumatuse olemus ja erinevad väljendused

Laktoositalumatus

Sage ja tuntud seisund on laktoosi- ehk piimasuhkrutalumatus. Piima joomine toob kaasa seedehäired (fermenteeritud piimatooted on sobivad, sest suhkur fermenteeritakse ära). Puudu on ensüümist laktaasist, mis lagundab sooles piimasuhkrut laktoosi. Piimasuhkur laktoos ja piimavalk kaseiin on erinevad ühendid. Isikul võib olla kas kaseiini- või laktoositalumatus või mõlemad. Kui isikul on kaseiinitalumatus, siis ta ei või tarbida poes müügilolevaid laktoosivabu tooteid, sest need sisaldavad kaseiini.
Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav häire, mis sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Neil inimestel on laktaasi produktsiooni kodeeriv geen “sisse lülitatud” ainult esimestel eluaastatel, pärast seda laktaasi tase langeb ja koos sellega väheneb võime seedida suurt kogust piima. Tavaliselt säilib laktaasi aktiivsusest 50–70%. See on kõige levinum laktoositalumatuse tüüp. Eestis esineb primaarset laktoositalumatust umbes 20–30% elanikkonnast. Haigus ei ole ravitav, kuid sümptoome on võimalik ära hoida õige toitumisega.

Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest või gastrointestinaalsetest haigustest nagu tsöliaakia, Crohn’i tõbi, ärritatud soole sündroom ja teistest haigustest. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul.

NB! Laktoosi taluvuse testimiseks tuleks varuda vähemalt 1h. Testimiseks peab patsient jooma laktoosi lahust ja kogu protseduuri jooksul võetakse veeniverd kolm korda. Kindlasti peaks enne testimist olema vähemalt 12h söömata-joomata.

Tsöliaakia – tuntuim teraviljatalumatuse vorm

Haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast ja ka maisist valmistatud toidud ja tooted – kahjustub peensoole limaskest – järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni – atroofiani välja. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud väljendavad toitainete kadu organismist. Range gluteenivaba dieet ongi tsöliaakia peamine ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt läbi kogu oma elu.

Haigust diagnoositakse vastavate antikehade määramisega verest ja peensoole biopsia abil. Tsöliaakia kahtluse korral peaks peensoole biopsia uuringu läbi viima ka siis, kui verest antikehi ei leita. Mõlema uuringu läbiviimiseks peab patsient sööma gluteenirikast toitu.